gototopgototop
Ökosahver on mahepõllumajandussaadusi vahendav ettevõte. Mahe- ehk ökotoidule lisaks pakume ka ökokosmeetikat ning ökoloogilisi pesu- ja puhastusvahendeid.
Loe edasi..

Mahetootmine

Mis on mahepõllumajandus?

11.03.2010 Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel.

Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel.

Mahetootmine:

- Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.
- Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
- Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad, metsatukad, hekid ja muud loodussaared). Nii soodustab mahetootmine ka põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.
- Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise.
- Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.
- Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata.
- Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

Mahetöötlemine:

- Mahetoidu töötlemisel ei kasutata sünteetilisi lõhna- ja maitseaineid. Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk valdavalt looduslikke aineid.
   

Mahetoidu märgistus

11.03.2010

Mahetoit ehk ökotoitEesti

Märgistatakse riikliku ja/või Euroopa Liidu ökomärgiga. Märgi asemel või lisaks sellele võib mahetootelt leida mõisteid "mahepõllumajandus" ja "ökoloogiline põllumajandus" ning nende tuletisi või deminutiive „mahe-” ja „öko-” kas eraldi või kombineerituna.

 

Märgistatud saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (kaks või kolm aastat) läbinud maal või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt. Töödeldud toidus on vähemalt 95% põllumajanduslikke koostisosi pärit mahepõllumajandusest ning kasutatud on vaid selliseid tavakoostisosi, mis on kirjas määruse (EÜ) nr 889/2008 lisas VI.

Loe edasi..

   

Mahepõllumajandus maailmas

11.03.2010 2009. aasta alguses avaldas Šveitsi mahepõllumajanduse instituut FiBL järjekordse ülevaate maailma mahepõllumajandusest. 2007. aasta lõpu seisuga esitatud andmetel oli mahepõllumajandusmaad maailmas 32,2 miljonit hektarit ja maheettevõtteid 1,2 miljonit. Kogu maailma mahepõllumajandusmaast jääb suurim osa Okeaaniasse (32%) ja Euroopasse (24%). Riikidest olid mahemaa poolest esirinnas Austraalia (12,2 mln ha), Argentiina (2,8 mln ha) ja Brasiilia (1,8 mln ha). Tuleb aga märkida, et Austraalias moodustavad valdava osa mahepõllumajandusmaast ülimalt ekstensiivsed karjamaad. Suhteliselt sarnane on olukord ka Argentiinas.
2007. aastal laienes mahepõllumajandus kõigis maailmajagudes. Suurima kasvuga paistsid silma Argentiina, Bulgaaria, Hispaania, Poola ja Tšehhi.

Loe edasi..

   

Mahepõllumajandus Eestis

27.03.2010

Eestis sai mahepõllumajandus alguse Eesti Biodünaamika Ühingu (EBÜ) moodustamisega 1989. aastal. EBÜ töötas ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM standardite alusel välja Eesti esimesed ökoloogilise põllumajanduse standardid, võttis kasutusele kaubamärgi ÖKO ning hakkas tootjaid kontrollima. 1992. a asutati piirkondlik organisatsioon Kagu-Eesti Bios, kes hiljem tegutses ka kontrollorganisatsioonina. 90-ndate alguses loodi ka mitu maakondlikku mahetootjate organisatsiooni (Saare-, Lääne- ja Viljandimaal).
Üheksakümnendate keskel mahepõllumajanduse areng mõnevõrra vaibus.

Loe edasi..

   

Mahepõllumajanduse järelvalve

27.03.2010

Mahepõllumajanduse nõuete täitmist kontrollitakse põhjalikult, seda teevad kas eraõiguslikud või riiklikud järelevalveasutused. Erinevalt enamikest Euroopa riikidest kehtib Eestis alates 2001. aastast riiklik kontrollsüsteem.

Põllumajandustootjaid kontrollib Põllumajandusamet, mahetoidu ja -sööda töötlejaid, turustajaid ja toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).  Jaekaubanduses kontrollib märgistust Tarbijakaitseamet.

Mahepõllumajandusega tegeleda soovija peab kõigepealt taotlema Põllumajandusametilt või VTA-lt ettevõtte tunnustamist. Tunnustamise käigus kontrollitakse ettevõttes kohapeal vastavust mahepõllumajanduse reeglitele. Tunnustatud ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse.

Edaspidi kontrollitakse maheettevõtteid kohapeal vähemalt üks kord aastas.

Igal aastal väljastavad järelevalveasutused igale ettevõttele tõendava dokumendi, kus on kirjas, milline toodang on ettevõttes mahe.